Sorteerimine
Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Jäätmeseaduse järgi on liigiti kogumine kohustuslik nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes. Siit leiad liigiti kogumise juhendid ja biojäätmete kogumise reeglid.
Juhendid
- Jäätmete liigiti kogumise juhend PDF
- Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise juhend PDF
- Biojäätmete liigiti kogumine (infoleht) PDF
- Biojäätmete kogumise vahendite hinnakiri PDF
Eelsorteeritud pakendid, vanapaber, metall, oksad, patareid, komplektsed elektroonikaseadmed ja eraisiku rehvid võetakse Piiral vastu tasuta. Vaata tasuta vastuvõttu
Biojäätmete liigiti kogumine
Ligikaudu kolmandik kuni pool koduses majapidamises tekkivatest jäätmetest on biojäätmed: köögi- ja aiajäätmed. Segaolmejäätmete hulka pandud biojäätmed muudavad teiste jäätmete taaskasutuse raskeks, vahel võimatuks.
Kuidas koguda
- Võta köögis kasutusele nõu biojäätmete kogumiseks, näiteks aukudega plastkarp, et niiskust ei tekiks.
- Biojäätmeid võib koguda biolagunevasse kilekotti, paberkotti või papp-pakendisse. Tavaline kilekott ei sobi, sest see ei lagune ja rikub kogu mahuti sisu.
- Märjad jäätmed nõruta enne äraviskamist.
- Õues võib konteiner olla 80, 120, 140 või 240 liitrit ja see tuleb vooderdada biolagunevast materjalist kotiga. Biojäätmete konteinerit tuleb tühjendada vähemalt korra kahe nädala jooksul.
Biojäätmete mahutisse võib panna
- Liha- ja kalajäätmed, sealhulgas kalaluud
- Riknenud köögi- ja puuviljad ning nende koorimisjäägid
- Leib, sai, poolfabrikaadid, pagari- ja kondiitritooted
- Juustud, munakoored ja muud tahked toidujäätmed
- Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid, pabermassist munarestid
- Toataimed koos mullaga ja lõikelilled
Ei tohi panna
- Toiduõli, piim, hapupiim, supp, kastmed ja muud vedelikud
- Suured kondid
- Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, tolmuimejakotid, ühekordsed toidunõud, muud mittelagunevad ja ohtlikud jäätmed